Haridustehnoloogide suvekoolis 8.08.2023 toimunud töötoa materjalid.
Õpilased loovad koolis erinevaid kirjatöid: ümberjutustus, kirjand, essee jne. Õppimiseks hea töövõte on ka erinevate juhendite koostamine. Lühifilmi loomine on kui audiovisuaalse loo jutustamine. Lühifilmi võib teha ka mingi oskuse õpetamiseks. Nii nagu kirjalikult vormistataval lool on vähemalt kolm osa: sissejuhatus, teemaarendus ja lõpetus (kokkuvõte), on hea, kui need osad on olemas ka loodaval lühifilmil. Erinevate osade eristamiseks kirjatöödes kasutame kas taandrida (vihikus) või täiendavat reavahet (arvutis). Lühifilmis sobib erinevate osade eristamiseks kasutada erinevaid kaadreid, erinevaid plaane. Juba enne filmimist on mõistlik läbi mõelda, mida filmida lähedalt, mida kaugemalt, mis on see, mis kaadrist paistab. Vähem tähtis ei ole ka kaameratöö – kas kaamera on paigal või liigub jne. Esitluses on toodud näiteid, mis suunavad mõtisklema, mis on lühifilmi loomisel oluline: sisu/lugu, kaader, kaameratöö, montaaž, helindamine. Esitluses on kahe videomontaažiks sobiva tarkvara lühitutvustus ning rühmatöö ülesanne.
Allpool on kaks töölehte lihtsa videotöötluse tööriistade ja kõige olulisemate töövõtete tutvustamiseks. Enne keerukamate lahenduste loomist on mõistlik lihtsad töövõtted läbi proovida. Valitud tarkvarad on InShOt (inshot.com), millega saab teha videotöötlust nutitelefoni või tahvelarvutiga ning avatud lähtekoodiga tarkvara Blender (www.blender.org), millega saab videoid töödelda arvutis. Mõlemad tarkvarad sobivad kasutamiseks erinevatel platvormidel.
Milline tarkvara valida, oleneb inimesest – kas ta tahab rohkem ise teha või tahab, et arvuti suurema osa ära teeks. Lühifilmi monteerimisel võib kasutada mitmesugust tarkvara. Mida parem on eeltöö, mida põhjalikumalt on lugu, erinevad kaadrid ja kaameratöö läbi mõeldud, seda vähem tuleb video monteerimisel vaeva näha ning seda parem on lõpptulemus.
Anname õpilastele võimaluse õppida lühifilme luues!