Panen siia kirja mõtted ja viited materjalidele, mille võtan tänasest päevast endaga kaasa ja mida kavatsen ka edaspidi kasutada.
Loengu sissejuhatuses tutvustas TLÜ haridustehnoloogia keskuse matemaatika ja informaatika professor Mart Laanpere informaatika didaktika kursuse ülesehitust. Alguses vaatame üldist pilti ning seejärel läheme järjest konkreetsemaks: 1) maailma ja riigi tasand, 2) kooli tasand, 3) tunni tasand, 4) raalmõtlemine.
Tundus, et sellelt kursuselt leian nii mõndagi, mida oma töös kasutada. Tulin ju kursusele peamiselt selleks, et leida uusi ideid 6. klassi multimeedia kursuse ainekava ja õppematerjalide uuendamiseks. Kui sain ülevaate selle kursuse ülesannetest, siis mõistsin, et olen just õiges kohas. Kõige rohkem meeldivad mulle need individuaalsed ülesanded, mida kursuse raames teha tuleb. Tuleb luua 1) ühele klassile informaatika ainekava, 2) kolme erineva näidistunni kava sama ainekava juurde, 3) digitaalne õppematerjal ühe tunnikava juurde ning 4) üks hindamisvahend sama ainekava juurde (test või hindamismudel). Need on ju needsamad asjad, mida mul oli niikuinii plaanis teha. Lisaks tuleb teha rühmatöös õpiprojekti kava ja veebileht (loodan, et valmib midagi niisugust, mida ka oma töös kasutada saan).
Päeva esimeses osas saime põhjaliku ülevaate informaatika ja didaktika mõistetest. Informaatika mõiste leiame lisaks eesti keelele eelkõige saksa-, prantsuse- ja venekeelses kultuuriruumis. Ingliskeelses kultuuriruumis on sarnase tähendusega mõisted computer science (teadus) ja computer literacy (arvutioskus, õppedistsipliin). Informaatika erinevatest valdkondadest annab hea ülevaate ACM Computer Classification System.
Arutelu, milline võiks olla ACM informaatika valdkondade pingerida kooliinformaatika jaoks, tõi palju erinevaid vastuseid. Väga raske ülesanne oli valida kolm kõige olulisemat valdkonda. Niipea, kui olin enda arvates kolm kõige olulisemat valdkonda kirja pannud, tundus, et vähemalt üks väga oluline valdkond on välja jäänud. Hiljem teema üle järele mõeldes jõudsin järeldusele, et õnneks on kooliinformaatikas võimalik käsitleda rohkem kui kolme valdkonda, lihtsalt igast valdkonnast tuleb valida esialgu olulised baasteadmised. Hiljem, kui esmased algteadmised olemas, saab õppija teha oma valikud just temale sobivas valdkonnas põhjalikumate teadmiste ja oskuste omandamiseks.
Saime põhjaliku ülevaate didaktika mõiste olemusest. Didaktikat määratletakse peamiselt kui õpetamise kunsti ja/või teadust. Huvitav oli didaktika mõiste kasutamine erinevates kultuuriruumides. (lisalugemiseks Ene Sarv „Didaktika põhimõisted“).
Üks tore leid erinevates ainetundides kasutamiseks! Kõige parem õppimise moodus on meenutamine. Loengu esimese osa meenutamiseks koostasime rühmatöös mõistekaardi veebikeskkonnas Cmap Cloud.
Mõistekaart peegeldab mõistmist. Selle loomiseks tuleb teemat mõista, sellest aru saada, teada teemaga seotud mõisteid ja nendevahelisi seoseid. Mõistekaardi on hea kasutada mitmel erineval otstarbel:
• teema alguses õppijate eelteadmiste kaardistamiseks, et seostada uued teadmised olemasolevatega,
• loengu järel teadmiste kinnistamiseks,
• teadmiste kontrollimiseks ja hindamiseks.
Päeva teisest pooles saime ülevaate informaatika õpetamise erinevatest käsitlustest ja sellest, kuidas on kooliinformaatika Eestis aja jooksul muutunud.
Mulle meeldis digipädevuse ja informaatika mõistete selgitamine basseini metafoori abil (joonis 1).
Mart Laanpere kirjeldas digipädevust basseini madalama osana, kus on lihtsamad ja kergemini erinevatesse ainetundidesse lõimitavad teemad, teadmised ja oskused, aga sügavamas osas läheb see bassein üle informaatikaks.
Tore leid tänasest päevast oli informaatika ainekava tööversioon (joonis 2), kus skeemil on vasakul toodud klassid ja paremal pool neile klassidele kavandatud informaatika kursused.
Joonis 2. Informaatika ainekava tööversioon 2020. (M. Laanpere esitlusest)
Vaatamata sellele, et tegemist on alles ainekava tööversiooniga, on ainekava rakendamiseks juba valminud digiõpikud I ja II kooliastmele (digiopik.it.ee). Gümnaasiumiastmele on loodud kahe valikkursse veebipõhised materjalid: Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi töörühma loodud digiõpik „Programmeerimine“ ja Tallinna Ülikoolis loodud digiõpik „Kasutajakeskne disain ja prototüüpimine“. Gümnaasiumi valikkursuse materjale saab kasutada informaatikaõpetaja koolis kohapeal. Samas on ka ülikoolidel kavas korraldada gümnaasiumiõpilastele neid kursusi MOOCidena, et iga gümnaasiumiõpilane soovi korral sellel veebipõhisel kursusel osaleda saaks.
Kokkuvõttes oli kordaläinud päev, mõtlesin enda jaoks selgemaks digipädevuse ja informaatika mõisted. Lisaks leidsin infot ja õppematerjale, mida oma töös edaspidi kasutada ning ka kolleegidele tutvustada.