- \u00fclesandekesksus (\u00f5ppimine \u00fclesandeid\/probleeme lahendades, oma oskusi praktikas rakendades),<\/li>
- aktiveerimine (sobivate kognitiivsete struktuuride aktiveerimine \u00f5ppijates varasemate teadmiste meenutamise v\u00f5i esitamise kaudu),<\/li>
- demonstreerimine (seostamaks konkreetseid n\u00e4iteid \u00fcldiste reeglitega)<\/li>
- rakendamine (\u00f5pitud teadmiste rakendamine tegevuses koos korrigeeriva tagasiside ja taanduva toestamisega)<\/li>
- l\u00f5iming (\u00f5pitu seostamine \u00f5ppijate igap\u00e4evase eluga, suunates neid avalikult reflekteerima, arutlema ja kaitsma \u00f5pitud teadmisi ja oskusi.<\/li><\/ul>\n\n\n\n
Needsamad \u00f5petamise printsiibid on toodud joonisel 1, kus on n\u00e4ha, et \u00f5petamisel on kesksel kohal probleem (lahendamist vajav \u00fclesanne), millest \u00f5ppimist alustatakse.<\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/joonis1.png\")
Joonis 1. \u00d5petamise p\u00f5hiprintsiibid. Merrill<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n Joonis 1 on p\u00e4rit Merrilli raamatu “First Principles of Instruction” videotutvustusest<\/a>, kus autor r\u00e4\u00e4gib l\u00e4hemalt, kuidas ta \u00f5petamise p\u00f5hiprintsiipe \u00f5ppedisainis rakendab. Lisaks selgitab Merrill selles videos ka \u201eKivike-tiigis-\u00f5ppdisaini\u201c ja klassikalise \u00f5ppedisaini erinevust.<\/p>\n\n\n\n
\u00d5ppijate individuaalsed ise\u00e4rasused<\/h4>\n\n\n\n
\u00d5ppetundide kavandamisel on m\u00f5istlik arvestada \u00f5ppijate individuaalsete ise\u00e4rasustega: v\u00f5imekus<\/strong>, iseloom<\/strong>, varasemad kogemused<\/strong>, stiil<\/strong>. V\u00f5imed ja iseloom on arendatavad, ka kogemused kogunevad aja jooksul. K\u00f5ige muutumatumad neist individuaalsetest ise\u00e4rasustest on \u00f5pilaste kognitiivsed stiilid:<\/p>\n\n\n\n
- kontekstist s\u00f5ltumatu vs s\u00f5ltuv,<\/li>
- j\u00e4rjestikune vs terviklik,<\/li>
- impulsiivne vs refleksiivne,<\/li>
- visuaalne vs verbaalne.<\/li><\/ul>\n\n\n\n
\u00dcks v\u00f5imalus arvestada \u00f5ppet\u00f6\u00f6s \u00f5pilaste erinevusega, on kasutada personaalseid \u00f5piradasid. Haridus- ja Noorteamet on alustanud projektiga \u00d5piraja taristu ehitamine<\/a>, et luua Eestis vajalikud eeldused personaalsete \u00f5piradade kasutuselev\u00f5tuks. Personaalsete \u00f5piradade arendamise k\u00fcsimustega tegeletakse ka Tallinna \u00dclikoolis. Seoses \u00f5ppijate individuaalsete ise\u00e4rasuste arvestamisega toimus loengus arutelu personaalsete \u00f5piteede ja paindlike \u00f5piradade teemadel. <\/p>\n\n\n\n
P\u00f5hjalik \u00fclevaade personaliseeritud \u00f5ppest ja selle rakendamise ideedest Eestis on HARNO tehnoloogiakompassi lehel, seal defineeritakse personaliseeritud \u00f5ppe m\u00f5istet j\u00e4rgmiselt: \u201ePersonaliseeritud \u00f5pe on \u00f5petamise viis, kus \u00f5ppimistegevused l\u00e4htuvad \u00f5ppija vajadustest, huvidest ja v\u00f5imetest ning kus \u00f5pieesm\u00e4rgid on sageli ka \u00f5ppija enda seatud.\u201c Samal lehel selgitatakse ka personaliseerimise, diferentseerimise ja individualiseerimise m\u00f5isteid, mis on \u00fcsna sarnased, kuid neist personaliseerimine on \u00f5ppijakeskne ning teised kaks \u00f5petajakesksed. Samas ka \u00f5ppijakeskne personaliseerimine h\u00f5lmab nii diferentseerimist kui ka individualiseerimist (Bentley ja Miller, 2004). Ka Eestis soovitakse luua vajalik taristu ja eeldused personaliseeritud \u00f5ppe toetamiseks. Seni, kui vajalikud tehnoloogiad ei ole veel v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud, soovitatakse tehnoloogiakompassi personaliseeritud \u00f5ppe lehel alustada \u201ev\u00e4ikeste sammudega: suunata m\u00f5nes tunnis \u00f5ppijaid \u00f5pieesm\u00e4rke s\u00f5nastama ja sobivaid strateegiaid valima, pakkuda m\u00f5ne tunni jaoks erinevatele \u00f5ppijatele erinevaid \u00f5ppematerjale, proovida anda erinevatele \u00f5ppijatele erinevaid juhiseid jms<\/em>.\u201c Arvan, et see on sobiv ja vajalik sissejuhatus \u00f5ppijate ettevalmistamisel personaliseeritud \u00f5ppeks. Oluline on anda \u00f5ppijale v\u00f5imalikult kohest tagasisidet tema soorituse kohta ja pakkuda \u00f5pilasele l\u00e4htudes tulemustest just tema jaoks sobivaid \u00fclesandeid (v\u00e4ljakutseid). Personaliseeritud \u00f5ppe artiklist j\u00e4i veel silma, et USAs l\u00e4biviidud uuringu p\u00f5hjal kasutati koolides personaliseeritud \u00f5ppe l\u00e4biviimisel peamiselt nelja l\u00e4henemist: \u00f5ppija profiilid<\/em>; personaalsed \u00f5pirajad<\/em>, p\u00e4devusp\u00f5hine edasiliikumine<\/em> ning paindlik \u00f5pikeskkond<\/em>. Koolid l\u00e4henesid personaliseeritud \u00f5ppele erinevalt, samas n\u00e4hti \u00fchise kitsaskohana sageli, et \u00f5petajatel ei ole aega \u00f5ppimiskogemust igale lapsele sobivaks kohendada. (Personaliseeritud \u00f5pe<\/a>) <\/p>\n\n\n\n
Arutlesime \u00f5ppep\u00e4eval ka selle \u00fcle, kas on v\u00f5imalik v\u00f5i \u00fcldse m\u00f5istlik, kui \u00f5ppija koostab kursuse alguses \u00f5pilepingu<\/a>, kus kirjas \u00f5pirada, mille ta kursuse jooksul l\u00e4bida soovib. Selline kursuse alguses koostatav \u00f5ppeleping sobib teadlikule inimesele, kes omab \u00fclevaadet \u00f5pitavast materjalist ja teab juba, mida ta soovib \u00f5ppida. Tundmatu teema puhul tahaksin enne \u00f5piraja valimist saada \u00fclevaate valdkonnast, et selle p\u00f5hjal otsustada, mida \u00f5ppida ja mida mitte. Minu seisukoht on, et \u00f5ppeperioodi alguses v\u00f5iks s\u00f5lmida \u00f5pilepingu vaid suurte \u00fcldiste eesm\u00e4rkide kohta, kuhu tahetakse kursuse l\u00f5puks v\u00e4lja j\u00f5uda ja mida soovitakse selgeks saada. Konkreetne \u00f5pirada peaks kujunema \u00f5ppet\u00f6\u00f6 k\u00e4igus, vastavalt \u00f5pilase poolt lahendatud \u00fclesannete tulemustele ja tekkivatele k\u00fcsimustele. Sageli selgub \u00f5ppet\u00f6\u00f6 k\u00e4igus, et \u00fcht-teist tuleb veel harjutada v\u00f5i juurde \u00f5ppida, et soovitud l\u00f5pptulemuseni j\u00f5uda. <\/p>\n\n\n\n
Arvan, et \u00f5ppet\u00f6\u00f6 konkreetsemaid eesm\u00e4rke on sobiv p\u00f5hikooli \u00f5pilastel koostada l\u00fchemateks perioodideks, n\u00e4iteks \u00fcheks ainetunniks, p\u00e4evaks, n\u00e4dalaks v\u00f5i \u00fche teema \u00f5ppimiseks. \u00d5ppimise eesm\u00e4rkide ja \u00f5ppimise plaanide koostamisel v\u00f5ib saada sisendit n\u00e4iteks EIS<\/a>i keskkonnas l\u00e4biviidavatest diagnostilistest testidest<\/a> konkreetse teema \u00f5ppmise eel. \u00d5ppe-eesm\u00e4rkide p\u00fcstitamisel on abiks EISi keskkonnas l\u00e4biviidavate tasemet\u00f6\u00f6de ja l\u00e4htetaseme testide tagasiside. EIS-i keskkonna e-kogude materjalid<\/a> v\u00f5imaldavad anda \u00f5pilastele \u00f5ppimiseks ja harjutamiseks vajadusel erinevat \u00f5ppematerjali \u00f5pitaval teemal.<\/p>\n\n\n\n
Sisuloome e-koolikott.ee keskkonnas<\/h4>\n\n\n\n
Otsisime \u00f5ppevara kataloogist e-koolikott<\/a> informaatika \u00f5ppematerjali ning seej\u00e4rel katsetasime Sisuloome<\/a> vahendiga H5P<\/strong> v\u00f5imalusi, mis sobivad interaktiivsete \u00f5ppematerjalide<\/strong>, \u00fclesannete <\/strong>ja enesekontrolli testide<\/strong> loomiseks. H5P<\/a> kasutamine muudab lihtsaks HTML5 sisu ja rakenduste loomise. <\/p>\n\n\n\n
NB! Enne Sisuloome vahendi abil loodava tunnikava jaoks interaktiivse enesekontrolli testi koostamist on m\u00f5istlik koostada tunnis k\u00e4sitletavate uute m\u00f5istete kohta m\u00f5istekaart. M\u00f5istekaardi j\u00e4rgi on lihtne koostada testi m\u00f5istetest arusaamise kontrollimiseks.<\/em><\/p>\n\n\n\n
Ainetevaheline l\u00f5iming ja \u00f5ppekava l\u00e4bivad teemad<\/h4>\n\n\n\n