Informaatika ainekava koostamine<\/h4>\n\n\n\n
\u00d5ppekava koostamisel on aegade jooksul kasutatud erinevaid l\u00e4henemisviise. Erinevaid \u00f5ppekava arendusmudeleid ja \u00f5ppekava rakendamise k\u00fcsimusi on p\u00f5hjalikult k\u00e4sitlenud Colin J. Marsh, (Curtin University) ja George Willis (University of Rhode Island), kelle raamatust “Curriculum: Alternative Approaches, Ongoing Issues” on aastate jooksul antud v\u00e4lja mitmeid tr\u00fckke. L\u00fchidalt kokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib eristada kolme oma loomult erinevat \u00f5ppekava arendusmudelit (Marsh & Willis 1993): 1) Ratsionaalne-lineaarne: eksperdid s\u00f5nastavad \u00f5ppekava eesm\u00e4rgid, sisu, j\u00e4rjestuse ja hindamismeetodid; 2) Demokraatlik: “alt-\u00fcles” demokraatlik protsess, laiap\u00f5hjaline konsensus, 3) Loominguline: \u00f5ppekava kui kogenud kunstniku komplekt tehnikaid ja t\u00f6\u00f6vahendeid, \u00f5ppekava v\u00f5ib valmida ka p\u00e4rast \u00f5ppeprotsessi.<\/p>\n\n\n\n
Erinevatel arendusmudelitel on erinevad positiivsed k\u00fcljed. Kuigi ekspertide s\u00f5nastatud \u00f5ppekava eesm\u00e4rgid v\u00f5ivad olla v\u00e4ga head, ei pruugi taoline \u00f5ppekava siiski eluj\u00f5uliseks kujuneda. Takistuseks v\u00f5ib saada, et inimesed, kelle \u00fclesandeks on \u00f5ppekava ellu viia, et v\u00f5ta \u00f5ppekava omaks. Demokraatliku l\u00e4henemise korral, kus \u00f5ppekava arendus toimub demokraatliku protsessi k\u00e4igus, on suurem v\u00f5imalus, et \u00f5ppekava elluviimisega seotud inimesed selle sisu ja vajalikkuse paremini omaks v\u00f5tavad. See omakorda loob head v\u00f5imalused \u00f5ppekava eluj\u00f5ulisusele selle rakendamisel. Loominguline \u00f5ppekava valmimise protsess tundub huvitav, kuid reaalses elus rakendamisel kulub sellele ilmselt palju aega ning \u00f5pilastele ja nende vanematele ei ole v\u00f5imalik sellisel juhul \u00f5ppeprotsessi alguses \u00f5ppekava tutvustada. Kooli tingimustesse sobib \u00fclaltoodud arendusmudelitest k\u00f5ige paremini demokraatlik \u00f5ppekava arendamise protsess, kus \u00f5ppekava loomisse kaasatakse erinevad \u00f5ppekava ellurakendamisega seotud inimesed.<\/p>\n\n\n\n
Esimene iseseisev \u00fclesanne on informaatika ainekava koostamine \u00fchele klassile. Soovin koostada ainekava 6. klassile ja ainekava loomisel on mul kavas v\u00f5tta aluseks \u00d5ppekava infoportaalis on informaatika valikaine kirjeldus<\/a>. Samuti tahaks kasutada midagi HITSA kontseptsioonist Uued \u00f5ppeteemad p\u00f5hikooli informaatika ainekavas n\u00fc\u00fcdisaegsete IT-oskuste omandamise toetamiseks<\/a>. Uue informaatika ainekava kontseptsiooni raames on t\u00e4naseks juba valminud I ja II kooliastmele informaatika digi\u00f5pik, millest tahaks kasutada valikuliselt teemade Digimeedia <\/a>ja Programmeerimine <\/a>materjale. Materjali, mida tahaks kasutada, on palju ning \u00fche klassi 35-tunnisesse kursusesse k\u00f5ik \u00e4ra ei mahu. Samas on osad \u00fclaltoodud materjalide teemad \u00f5pilastega juba varasemates klassides k\u00e4sitletud. Seega tuleb valida v\u00e4lja just need teemad, mis sobituvad kooli teistes klassides ja teistes \u00f5ppeainetes \u00f5petatavaga.<\/p>\n\n\n\n Selles keskkonnas saab h\u00e4sti tunni tegevusi planeerida ning tunni tegevusi p\u00fcstitatud eesm\u00e4rkidega siduda. Kui ainekava on valmis, siis saab alustada tunnikavade loomist, sest ainekava annab ainest tervikliku \u00fclevaate ja m\u00e4\u00e4rab \u00f5ppe-eesm\u00e4rgid, mida tunnis \u00f5petada. Tunnikavade koostamiseks on Tallinna \u00dclikoolis v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud tunnikavade loomise keskkond LePlanner<\/a>. <\/p>\n\n\n\n Iga tunnikava koosneb j\u00e4rgmistest komponentidest: 1) tunni eesm\u00e4rgid ja \u00f5pitulemused; 2) \u00f5pitegevuste ajakava, 3) \u00f5ppematerjalid, 4) \u00f5pikeskkond, 5) hindamine, 6) l\u00f5iming ja 7) kinnistamine. Tunni eesm\u00e4rgid esitatakse \u00f5pitulemustena, mis s\u00f5nastatakse \u00f5pilaste m\u00f5\u00f5detavate sooritustena. Tuleb l\u00e4bi m\u00f5elda, mis on see tegevus, mis n\u00e4itab, et \u00f5pilane teab v\u00f5i oskab. S\u00f5nad \u201eteab\u201c ja \u201eoskab\u201c ei sobi h\u00e4sti \u00f5pitulemuse kirjeldusse, kirjeldada tuleb tegevusi.<\/p>\n\n\n\n \u00d5pitulemuste s\u00f5nastamisel sobib kasutada n\u00e4iteks Bloomi taksonoomiat:<\/p>\n\n\n\n Samas h\u00e4sti sobib ka Merrilli \u00f5pitulemuste taksonoomiat (joonis 1). <\/p>\n\n\n\n Merrilli \u00f5pitulemuste taksonoomias on esimene tase teadmise tase, teine rakendamise tase ja alles kolmas m\u00f5istmise tase. Informaatikas on tegevusi, kus \u00f5pilased \u00f5pivad esmalt rakendama ning alles seej\u00e4rel j\u00f5uavad m\u00f5istmise tasemele. Neljas tase on Merrilli mudelis loomise tase, mis koondab k\u00f5rgema taseme m\u00f5tlemisoskusi (KMTO). Merrill eristab ka nelja t\u00fc\u00fcpi sisu: faktid, m\u00f5isted, protseduurid ja reeglid.<\/p>\n\n\n\n Sain t\u00e4na palju kasulikku infot ja n\u00e4gin erinevaid informaatika ainekavasid. R\u00fchmat\u00f6\u00f6de aruteludes selgus, millest tasuks eeskuju v\u00f5tta ning mida v\u00f5iks oma t\u00f6\u00f6s v\u00e4ltida. N\u00fc\u00fcd tuleb veel pisut m\u00f5tiskleda, valikud teha ja tegutsema hakata.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" T\u00e4nase loengup\u00e4eva teema oli informaatika ainekava ja tunnikava. T\u00f5si, klassikalist loengut oli t\u00e4na v\u00e4hem kui eile, samas praktilisi r\u00fchmat\u00f6id mitmes erinevas vormis oli eilsest oluliselt rohkem. Leidsin t\u00e4na v\u00e4\u00e4rtuslikku sisendit oma koolis ainekava koostamiseks, lisaks sain professor Mart Laanpere korraldatud r\u00fchmat\u00f6\u00f6dest v\u00e4\u00e4rtusliku kogemuse n\u00e4ha r\u00fchmat\u00f6id \u00f5ppija vaatenurgast. Siin refleksioonis teen \u00fclevaate leidudest, mille ma t\u00e4nasest … Loe edasi “Refleksioon informaatika didaktika kursuse teisele \u00f5ppep\u00e4evale”<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_wp_rev_ctl_limit":""},"categories":[25],"tags":[],"class_list":["post-366","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-informaatika-didaktika"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/366","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=366"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/366\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":372,"href":"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/366\/revisions\/372"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=366"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=366"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=366"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}Informaatikatunni kavandamine<\/h4>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/Merrilli-taksonoomia-1024x539.png\")