{"id":343,"date":"2021-10-25T23:27:07","date_gmt":"2021-10-25T20:27:07","guid":{"rendered":"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/?p=343"},"modified":"2021-11-21T14:54:38","modified_gmt":"2021-11-21T12:54:38","slug":"refleksioon-informaatika-didaktika-esimesele-loengupaevale","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/2021\/10\/25\/refleksioon-informaatika-didaktika-esimesele-loengupaevale\/","title":{"rendered":"Refleksioon informaatika didaktika esimesele loengup\u00e4evale"},"content":{"rendered":"\n<p>Panen siia kirja m\u00f5tted ja viited materjalidele, mille v\u00f5tan t\u00e4nasest p\u00e4evast endaga kaasa ja mida kavatsen ka edaspidi kasutada.<\/p>\n\n\n\n<p> Loengu sissejuhatuses tutvustas TL\u00dc haridustehnoloogia keskuse matemaatika ja informaatika professor Mart Laanpere informaatika didaktika kursuse \u00fclesehitust. Alguses vaatame \u00fcldist pilti ning seej\u00e4rel l\u00e4heme j\u00e4rjest konkreetsemaks: 1) maailma ja riigi tasand, 2) kooli tasand, 3) tunni tasand, 4) raalm\u00f5tlemine.<br><\/p>\n\n\n\n<!--more-->\n\n\n\n<p>Tundus, et sellelt kursuselt leian nii m\u00f5ndagi, mida oma t\u00f6\u00f6s kasutada. Tulin ju kursusele peamiselt selleks, et leida uusi ideid 6. klassi multimeedia kursuse ainekava ja \u00f5ppematerjalide uuendamiseks. Kui sain \u00fclevaate selle kursuse \u00fclesannetest, siis m\u00f5istsin, et olen just \u00f5iges kohas. K\u00f5ige rohkem meeldivad mulle need individuaalsed \u00fclesanded, mida kursuse raames teha tuleb. Tuleb luua 1) \u00fchele klassile informaatika ainekava, 2) kolme erineva n\u00e4idistunni kava sama ainekava juurde, 3) digitaalne \u00f5ppematerjal \u00fche tunnikava juurde ning 4) \u00fcks hindamisvahend sama ainekava juurde (test v\u00f5i hindamismudel). Need on ju needsamad asjad, mida mul oli niikuinii plaanis teha. Lisaks tuleb teha r\u00fchmat\u00f6\u00f6s \u00f5piprojekti kava ja veebileht (loodan, et valmib midagi niisugust, mida ka oma t\u00f6\u00f6s kasutada saan).<br><\/p>\n\n\n\n<p>P\u00e4eva esimeses osas saime p\u00f5hjaliku \u00fclevaate informaatika ja didaktika m\u00f5istetest. Informaatika m\u00f5iste leiame lisaks eesti keelele eelk\u00f5ige saksa-, prantsuse- ja venekeelses kultuuriruumis. Ingliskeelses kultuuriruumis on sarnase t\u00e4hendusega m\u00f5isted computer science (teadus) ja computer literacy (arvutioskus, \u00f5ppedistsipliin). Informaatika erinevatest valdkondadest annab hea \u00fclevaate <a href=\"https:\/\/dl.acm.org\/ccs\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\" aria-label=\"ACM Computer Classification System (avatakse uues sakis)\">ACM Computer Classification System<\/a>.<br><\/p>\n\n\n\n<p>Arutelu, milline v\u00f5iks olla ACM informaatika valdkondade pingerida kooliinformaatika jaoks, t\u00f5i palju erinevaid vastuseid. V\u00e4ga raske \u00fclesanne oli valida kolm k\u00f5ige olulisemat valdkonda. Niipea, kui olin enda arvates kolm k\u00f5ige olulisemat valdkonda kirja pannud, tundus, et v\u00e4hemalt \u00fcks v\u00e4ga oluline valdkond on v\u00e4lja j\u00e4\u00e4nud. Hiljem teema \u00fcle j\u00e4rele m\u00f5eldes j\u00f5udsin j\u00e4reldusele, et \u00f5nneks on kooliinformaatikas v\u00f5imalik k\u00e4sitleda rohkem kui kolme valdkonda, lihtsalt igast valdkonnast tuleb valida esialgu olulised baasteadmised. Hiljem, kui esmased algteadmised olemas, saab \u00f5ppija teha oma valikud just temale sobivas valdkonnas p\u00f5hjalikumate teadmiste ja oskuste omandamiseks. <br><\/p>\n\n\n\n<p>Saime p\u00f5hjaliku \u00fclevaate didaktika m\u00f5iste olemusest. Didaktikat m\u00e4\u00e4ratletakse peamiselt kui \u00f5petamise kunsti ja\/v\u00f5i teadust. Huvitav oli didaktika m\u00f5iste kasutamine erinevates kultuuriruumides. (lisalugemiseks <a href=\"http:\/\/www.tlu.ee\/opmat\/ka\/opiobjekt\/Didaktika\/index.html\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\" aria-label=\" (avatakse uues sakis)\">Ene Sarv \u201eDidaktika p\u00f5him\u00f5isted\u201c<\/a>).<br><\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcks tore leid erinevates ainetundides kasutamiseks! K\u00f5ige parem \u00f5ppimise moodus on meenutamine. Loengu esimese osa meenutamiseks koostasime r\u00fchmat\u00f6\u00f6s m\u00f5istekaardi veebikeskkonnas <a href=\"https:\/\/cmapcloud.ihmc.us\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\" aria-label=\"Cmap Cloud (avatakse uues sakis)\">Cmap Cloud<\/a>. <br><br>M\u00f5istekaart peegeldab m\u00f5istmist. Selle loomiseks tuleb teemat m\u00f5ista, sellest aru saada, teada teemaga seotud m\u00f5isteid ja nendevahelisi seoseid. M\u00f5istekaardi on hea kasutada mitmel erineval otstarbel:<br> \u2022    teema alguses \u00f5ppijate eelteadmiste kaardistamiseks, et seostada uued teadmised olemasolevatega,<br> \u2022    loengu j\u00e4rel teadmiste kinnistamiseks,<br> \u2022    teadmiste kontrollimiseks ja hindamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00e4eva teisest pooles saime \u00fclevaate informaatika \u00f5petamise erinevatest k\u00e4sitlustest ja sellest, kuidas on kooliinformaatika Eestis aja jooksul muutunud. <br>Mulle meeldis digip\u00e4devuse ja informaatika m\u00f5istete selgitamine basseini metafoori abil (joonis 1). <\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"959\" height=\"540\" src=\"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/bassein.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-344\" srcset=\"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/bassein.png 959w, https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/bassein-300x169.png 300w, https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/bassein-768x432.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 709px) 85vw, (max-width: 909px) 67vw, (max-width: 1362px) 62vw, 840px\" \/><figcaption>Joonis 1. Basseini metafoor. Mart Laanpere<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Mart Laanpere kirjeldas digip\u00e4devust basseini madalama osana, kus on lihtsamad ja kergemini erinevatesse ainetundidesse l\u00f5imitavad teemad, teadmised ja oskused, aga s\u00fcgavamas osas l\u00e4heb see bassein \u00fcle informaatikaks.<\/p>\n\n\n\n<p>Tore leid t\u00e4nasest p\u00e4evast oli informaatika ainekava t\u00f6\u00f6versioon (joonis 2), kus skeemil on vasakul toodud klassid ja paremal pool neile klassidele kavandatud informaatika kursused.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"575\" src=\"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/ainekava-t-versioon-1024x575.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-345\" srcset=\"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/ainekava-t-versioon-1024x575.png 1024w, https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/ainekava-t-versioon-300x168.png 300w, https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/ainekava-t-versioon-768x431.png 768w, https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/ainekava-t-versioon-1200x674.png 1200w, https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/ainekava-t-versioon.png 1211w\" sizes=\"auto, (max-width: 709px) 85vw, (max-width: 909px) 67vw, (max-width: 1362px) 62vw, 840px\" \/><figcaption> <br>Joonis 2. Informaatika ainekava t\u00f6\u00f6versioon 2020. (M. Laanpere esitlusest)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Vaatamata sellele, et tegemist on alles ainekava t\u00f6\u00f6versiooniga, on ainekava rakendamiseks juba valminud <a rel=\"noreferrer noopener\" aria-label=\"digi\u00f5pikud I ja II kooliastmele (avatakse uues sakis)\" href=\"https:\/\/courses.cs.ut.ee\/t\/digiopik\/\" target=\"_blank\">digi\u00f5pikud I ja II kooliastmele&nbsp;<\/a>(digiopik.it.ee). G\u00fcmnaasiumiastmele on loodud kahe valikkursse veebip\u00f5hised materjalid: Tartu \u00dclikooli arvutiteaduse instituudi t\u00f6\u00f6r\u00fchma loodud digi\u00f5pik \u201e<a rel=\"noreferrer noopener\" aria-label=\"Programmeerimine (avatakse uues sakis)\" href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/programmeerimine\/part\/sissejuhatus\/\" target=\"_blank\">Programmeerimine<\/a>\u201c ja Tallinna \u00dclikoolis loodud digi\u00f5pik \u201e<a rel=\"noreferrer noopener\" aria-label=\"Kasutajakeskne disain ja protot\u00fc\u00fcpimine (avatakse uues sakis)\" href=\"https:\/\/web.htk.tlu.ee\/digitaru\/disain\/front-matter\/introduction\/\" target=\"_blank\">Kasutajakeskne disain ja protot\u00fc\u00fcpimine<\/a>\u201c. G\u00fcmnaasiumi valikkursuse materjale saab kasutada informaatika\u00f5petaja koolis kohapeal. Samas on ka \u00fclikoolidel kavas korraldada g\u00fcmnaasiumi\u00f5pilastele neid kursusi MOOCidena, et iga g\u00fcmnaasiumi\u00f5pilane soovi korral sellel veebip\u00f5hisel kursusel osaleda saaks.<\/p>\n\n\n\n<p>Kokkuv\u00f5ttes oli kordal\u00e4inud p\u00e4ev, m\u00f5tlesin enda jaoks selgemaks digip\u00e4devuse ja informaatika m\u00f5isted. Lisaks leidsin infot ja \u00f5ppematerjale, mida oma t\u00f6\u00f6s edaspidi kasutada ning ka kolleegidele tutvustada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Panen siia kirja m\u00f5tted ja viited materjalidele, mille v\u00f5tan t\u00e4nasest p\u00e4evast endaga kaasa ja mida kavatsen ka edaspidi kasutada. Loengu sissejuhatuses tutvustas TL\u00dc haridustehnoloogia keskuse matemaatika ja informaatika professor Mart Laanpere informaatika didaktika kursuse \u00fclesehitust. Alguses vaatame \u00fcldist pilti ning seej\u00e4rel l\u00e4heme j\u00e4rjest konkreetsemaks: 1) maailma ja riigi tasand, 2) kooli tasand, 3) tunni tasand, &hellip; <a href=\"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/2021\/10\/25\/refleksioon-informaatika-didaktika-esimesele-loengupaevale\/\" class=\"more-link\">Loe edasi<span class=\"screen-reader-text\"> &#8220;Refleksioon informaatika didaktika esimesele loengup\u00e4evale&#8221;<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_wp_rev_ctl_limit":""},"categories":[25],"tags":[],"class_list":["post-343","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-informaatika-didaktika"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/343","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=343"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/343\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":373,"href":"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/343\/revisions\/373"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=343"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=343"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/annetiits.eu\/haridustehnoloog\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=343"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}